Liivi murre - VENTINMĒL on üks läti keele kolmest murdest.
Läti keeles on kolm murret (kesk-, liivi ja ülemläti), mis on moodustunud läti hõimude – kuršlaste, semgalite, seellaste ja latgalite – keelte (või murrete) põhjal ning hõlmavad 512 murret.
LIIBÜA MURDE, MIDA VAREM NIMETATI TĀMNIEKI MURDEKS –räägitakse Kuramaal Alsungast põhja pool, Kuldīgā ja Vidzeme lääneosas. See murre on liivi keelest rohkem mõjutatud kui teised läti keele murded. Liivi murdes eristatakse kahte peamist murderühma: Kuramaa liivi ehk Tāmnieku murret ja Vidzeme liivi murret.
Liivi murde nime seostatakse nendel aladel elanud liivlastega, kes hiljem segunesid lätlaste või kuršlastega, jättes läti keelde oma ehk liivi keele tunnused.
Liivi või soome-ugri keelte mõjul tekkinud peamised tunnused on järgmised:
- Grammatiliste sugude vahel ei tehta vahet nagu soome-ugri keeltes;
- Sufiksite ja lõppsilpide lühendamine
Üks tüüpilisemaid süvamurrete nähtusi, mis tekkis naissoost asesõna kadumise tõttu, on naissoost asesõna his asendamine meessoost asesõnaga hīv>vish.
Tuntud läti dialektoloog professor Marta Rudzīte küsib: „Võib-olla säiliksid murded oma loomulikus keskkonnas kauem, kui meie suhtumine neisse muutuks, kui me hakkaksime neid pidama samaväärseks kultuuriväärtuseks kui rahvalaule, rahvariideid jne?“
Raamat saadaval– Blinķa ventiņmēlē. Autor: Uldis Grīnbergs. Raamat ilmus 2019. aastal. „Īs ventiņ gramatik un tiemnik vārdnic jeb blinķa ventiņmēlē“ on kaasahaaravas, kuid samas mitte vähem teaduslikult põhjendatud vormis kirjutatud „ventiņkeele“ käsiraamat igale huvilisele, mis võimaldab tutvuda selle särava läti keele murde mitmekesiste väljendusvormidega. Sõnaraamatu autor on filoloog Uldis Grīnbergs, kirjastaja – ventspili muuseum, kirjastus – Jāņasēta. Raamat on rikkalikult illustreeritud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse fotode ning õpikuillustratsioonidega ventspili muuseumi kogust.
(Allikas: Läti Ülikooli Läti Keele Instituut, „Läti keele murrete foneetika atlas“. Riia: Läti Keele Instituut, 2013, lk 304; Allikas: Läti Ülikooli Läti Keele Instituut, „Läti keele murrete morfoloogia atlas I“. Riia: Zinātne, 2021, lk 288; Allikas: Läti Ülikooli Läti Keele Instituut, „Allikad pole veel ammendatud. Läti keele murded 21. sajandil“. Riia: Läti Keele Instituut, 2016, lk 512; (Allikas: Läti Ülikooli Läti Keele Instituut, „Allikad pole veel ammendunud. Läti keele murded 21. sajandil“. Riia: Läti Ülikooli Läti Keele Instituut, 2016, lk 512.;Allikas: Rudzīte, M. Töid läti dialektoloogias. Riia: Läti Ülikool, 2005. ; Allikas: Rudzīte, M. Läti dialektoloogia. Riia: Läti Riiklik Kirjastus, 1964. ; Allikas: Rudzīte, M. Töid läti dialektoloogias. Riia: Läti Ülikool, 2005. )