ventspilsist põhja pool, Kolka suunas, asub Staldzene – vana kaluriküla, kus on säilinud mõned 19. sajandi kalurimajad.
Staldzene on populaarne jalutus- ja ujumiskoht nii linnaelanike kui ka külastajate seas, millel on muljetavaldav järsk mererand. Staldzene järsk kallas on üks Läti kõrgemaid kallaseid.
Järsk kallas on tüüpiline 4–8 m kõrgune abrasiivkallas, kus Läänemere eri etappides tekkinud setted paljanduvad umbes 400 meetri ulatuses. Mere erosioonilise tegevuse tagajärjel uhutakse järsk kallas minema. Ranniku seireandmete põhjal on arvutatud, et abrasiivkallas taandub keskmiselt 1 m võrra aastas, mille tulemusel loodusmälestise pindala väheneb ja on praegu umbes 6 ha. Seega on selle paljandi kestus piiratud, vastavalt teabeallikale „Spetsiaalselt kaitstavad loodusalad ventspilsis“. Aja jooksul on ka kallas oma kõrgust kaotanud – umbes 50 aastat tagasi ulatus järsk kallas koguni 12 meetrini. Järskkallas erosiooni mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas klimaatilised – tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, merepind, hoovused, lained, jää teke jne. ventspilsis asuva sadama kai ja sügav laevatee, mis katkestavad täielikult sette loodusliku liikumise sadamast põhja poole, avaldavad endiselt olulist mõju.
Staldzene järsk kallas sisaldab nii Euroopa kui ka Läti tähtsusega kaitsealuseid elupaiku: metsased rannikuluited, boreaalsed metsad, lubjarikkad liivaluited ja rohtunud hallid luited. Loodusmonumendi territooriumil leidub 8 spetsiaalselt kaitsealust taimeliiki. Mõnda taime leidub ainult ventspilsi ja Pape ümbruses.
Staldzene kaljud asuvad ventspilsi valla ja ventspilsi linna territooriumil, hõlmates üheksa km pikkust rannajoont mööda Staldzenet Liepeneni. Nende kõrgus merepinnast ulatub 4–18 meetrini. Järsk kaldalõik on ilus, maaliline ja paljastab mitmesuguseid setteid. Pikemas lõigus on rannikuluidete liivakihtide all näha jääajal ladestunud sinakashall kivine liivsavi (moreen) ja liustikujärvest pärit punakaspruun savi.
Staldzene järsud kaldad on tunnistatud Läti 2021. aasta geosiidiks. Läti 2021. aasta geoobjekti „Staldzene järskude kaljude“ auks korraldatud haridusüritusel avati infostendid, üks paigaldati ka Liepenesse. Geoobjekti infostendid avas Dainis Ozols, Looduskaitseameti ja ühingu „Ziemeļvidzemes Geoparks“ ekspert. Aasta geoobjekti tiitel antakse välja eesmärgiga juhtida avalikkuse tähelepanu Läti erilistele geoloogilistele formatsioonidele, pakkuda teavet laiemale üldsusele ning julgustada paikade tuvastamist, uurimist ja parendamist.
ventspilsi linna territooriumil asuv geoloogiline ja geomorfoloogiline loodusmälestis rajati 2001. aastal 8,6 hektari suurusele alale, et kaitsta ja säilitada Kuramaa jääaja moreeni ainulaadseid paljandeid, Läti jääaja lõppfaasi savi ja Balti basseini teiste ajalooliste etappide setteid.
2001. aastal avastati pärast tormi Staldzene jõe järsult kaldalt pronksiaja (7. sajand eKr) ehteid ja muistiseid, mis on Baltimaade suurim seda tüüpi leiukoht ja on praegu eksponeeritud Liivi ordu lossimuuseumis.